IPv6 lahti seletatud

IPv6 (RFC 8200) kavandati 1990. aastatel, kui sai selgeks, et IPv4 4,3 miljardit aadressi saavad otsa. IPv6-aadressis on 128 bitti: 2¹²⁸ ehk umbes 3,4 × 10³⁸ aadressi. Oluline pole arvu suurus, vaid see, et iga võrk saab nii palju ruumi, kui vajab, ja igal seadmel saab taas olla globaalselt kättesaadav aadress — ilma NAT-ita.

IPv6 ei ole IPv4 uuendus; need kaks protokolli töötavad kõrvuti (dual stack). Tänapäeval kasutab suur ja kasvav osa suurte teenuste liiklusest IPv6-t, eriti mobiilsidevõrkudes.

IPv6-aadress kirjutatakse kaheksa neljakohalise kuueteistkümnendrühmana, mis on eraldatud koolonitega:

2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329

Iga rühm on 16 bitti. Kuueteistkümnendnumbrid on 0–9 ja a–f; tähtede suurus pole oluline, kuid tavaks on kirjutada väiketähtedega.

Pikad nullide jadad on tavalised, seepärast on olemas kaks lühendamisreeglit (RFC 4291) ja RFC 5952 määrab ühe õige viisi nende rakendamiseks:

1. Jäta igas rühmas eesolevad nullid ära: 0db8 → db8, 0042 → 42, 0000 → 0.
2. Asenda üks järjestikuste nullrühmade jada märgiga :: — pikim jada, võrdse pikkuse korral esimene, ja ainult siis, kui see katab vähemalt kaks rühma. See võib esineda ainult korra, muidu oleks aadress mitmetähenduslik.

Seega muutub 2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329 kujule 2001:db8::ff00:42:8329. Tagasisilmuse aadress 0:0:0:0:0:0:0:1 on ::1 ja määramata aadress on lihtsalt ::.

Proovi allolevas uurijas mis tahes aadressi — see näitab täis- ja kanoonilist kuju kõrvuti.

IPv6 kasutab CIDR-kirjaviisi nagu IPv4. Tüüpiline globaalne unicast-aadress jaguneb nii:

• Marsruutimisprefiks (tavaliselt /48 või /56) — teenusepakkuja annab selle asukohale.
• Alamvõrgu ID — bitid kuni /64-ni, mis nummerdavad asukoha võrke. /48-võrku mahub 65 536 alamvõrku.
• Liidese identifikaator (viimased 64 bitti) — tähistab seadet selle võrgus.

Üksik kohtvõrk on peaaegu alati /64. Sellele toetub olekuta automaatne aadressihäälestus (SLAAC): seadmed valivad oma liidese identifikaatori ise, tänapäeval privaatsuse huvides juhuslikult (RFC 8981), ja vahetavad seda regulaarselt.

• Globaalne unicast 2000::/3 — avalikud, marsruuditavad aadressid.
• Lingikohalik fe80::/10 — see on igal IPv6-liidesel; kehtib ainult kohalikul lingil ja seda kasutatakse naabrite avastamiseks ning marsruutimisprotokollides.
• Unikaalne kohalik fc00::/7 (praktikas fd00::/8) — privaataadresside IPv6-vaste (RFC 4193).
• Multisaade ff00::/8 — IPv6-s pole levisaadet; selle asendavad multisaate rühmad.
• Tagasisilmus ::1 ja määramata ::.
• IPv4-ga vastendatud ::ffff:0:0/96 — nii esitab IPv6-tarkvara IPv4-partnereid, nt ::ffff:192.0.2.1.
• Dokumentatsioon 2001:db8::/32 ja 3fff::/20 — näidete jaoks, nagu sellel lehel.

Reserveeritud IPv6-plokkide täielik loend, koostatud IANA registrist, mida selle saidi liigitaja kasutab:

Brauser ühendub korraga ühe aadressiperekonna kaudu. Kui mõlemad töötavad, eelistab see tavaliselt IPv6-t (Happy Eyeballs, RFC 8305). Et näidata sulle mõlemat aadressi, küsib ipaddress.ee sinu brauserilt kahte lisahostinime: üht, millel on ainult IPv4 (A) kirje, ja teist, millel on ainult IPv6 (AAAA) kirje. See, mida kumbki näeb, on sinu aadress selle perekonna jaoks. Kui IPv6-päring ebaõnnestub, pole sinu ühendusel töötavat IPv6-t.