Miks IPv6 on olemas
IPv6 (RFC 8200) kavandati 1990. aastatel, kui sai selgeks, et IPv4 4,3 miljardit aadressi saavad otsa. IPv6-aadressis on 128 bitti: 2¹²⁸ ehk umbes 3,4 × 10³⁸ aadressi. Oluline pole arvu suurus, vaid see, et iga võrk saab nii palju ruumi, kui vajab, ja igal seadmel saab taas olla globaalselt kättesaadav aadress — ilma NAT-ita.
IPv6 ei ole IPv4 uuendus; need kaks protokolli töötavad kõrvuti (dual stack). Tänapäeval kasutab suur ja kasvav osa suurte teenuste liiklusest IPv6-t, eriti mobiilsidevõrkudes.
Kirjaviis: kuueteistkümnendrühmad
IPv6-aadress kirjutatakse kaheksa neljakohalise kuueteistkümnendrühmana, mis on eraldatud koolonitega:
2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329
Iga rühm on 16 bitti. Kuueteistkümnendnumbrid on 0–9 ja a–f; tähtede suurus pole oluline, kuid tavaks on kirjutada väiketähtedega.
Lühendamise reeglid
Pikad nullide jadad on tavalised, seepärast on olemas kaks lühendamisreeglit (RFC 4291) ja RFC 5952 määrab ühe õige viisi nende rakendamiseks:
- Jäta igas rühmas eesolevad nullid ära:
0db8→db8,0042→42,0000→0. - Asenda üks järjestikuste nullrühmade jada märgiga
::— pikim jada, võrdse pikkuse korral esimene, ja ainult siis, kui see katab vähemalt kaks rühma. See võib esineda ainult korra, muidu oleks aadress mitmetähenduslik.
Seega muutub 2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329 kujule 2001:db8::ff00:42:8329. Tagasisilmuse aadress 0:0:0:0:0:0:0:1 on ::1 ja määramata aadress on lihtsalt ::.
Proovi allolevas uurijas mis tahes aadressi — see näitab täis- ja kanoonilist kuju kõrvuti.
Täiskuju
Lühikuju
2001:db8::ff00:42:8329
Ulatus: Eriotstarbeline · Dokumentatsioon (2001:db8::/32)
Prefiksid ja /64
IPv6 kasutab CIDR-kirjaviisi nagu IPv4. Tüüpiline globaalne unicast-aadress jaguneb nii:
- Marsruutimisprefiks (tavaliselt /48 või /56) — teenusepakkuja annab selle asukohale.
- Alamvõrgu ID — bitid kuni /64-ni, mis nummerdavad asukoha võrke. /48-võrku mahub 65 536 alamvõrku.
- Liidese identifikaator (viimased 64 bitti) — tähistab seadet selle võrgus.
Üksik kohtvõrk on peaaegu alati /64. Sellele toetub olekuta automaatne aadressihäälestus (SLAAC): seadmed valivad oma liidese identifikaatori ise, tänapäeval privaatsuse huvides juhuslikult (RFC 8981), ja vahetavad seda regulaarselt.
Aadressitüübid, millega kokku puutud
- Globaalne unicast
2000::/3— avalikud, marsruuditavad aadressid. - Lingikohalik
fe80::/10— see on igal IPv6-liidesel; kehtib ainult kohalikul lingil ja seda kasutatakse naabrite avastamiseks ning marsruutimisprotokollides. - Unikaalne kohalik
fc00::/7(praktikasfd00::/8) — privaataadresside IPv6-vaste (RFC 4193). - Multisaade
ff00::/8— IPv6-s pole levisaadet; selle asendavad multisaate rühmad. - Tagasisilmus
::1ja määramata::. - IPv4-ga vastendatud
::ffff:0:0/96— nii esitab IPv6-tarkvara IPv4-partnereid, nt::ffff:192.0.2.1. - Dokumentatsioon
2001:db8::/32ja3fff::/20— näidete jaoks, nagu sellel lehel.
IPv6 eriotstarbelised plokid
Reserveeritud IPv6-plokkide täielik loend, koostatud IANA registrist, mida selle saidi liigitaja kasutab:
| Plokk | Otstarve | Viide | Globaalselt kättesaadav |
|---|---|---|---|
| ::/128 | Määramata aadress | RFC 4291 | Ei |
| ::1/128 | Tagasisilmuse aadress | RFC 4291 | Ei |
| ::ffff:0:0/96 | IPv4-ga vastendatud aadress | RFC 4291 | Ei |
| 64:ff9b::/96 | IPv4–IPv6 tõlkimine (NAT64) | RFC 6052 | Jah |
| 64:ff9b:1::/48 | Kohalik IPv4/IPv6 tõlkimine | RFC 8215 | Ei |
| 100::/64 | Ainult äraviskamiseks mõeldud plokk | RFC 6666 | Ei |
| 2001::/32 | TEREDO | RFC 4380 | Ei |
| 2001:2::/48 | Võrdlustestid | RFC 5180 | Ei |
| 2001:db8::/32 | Dokumentatsioon | RFC 3849 | Ei |
| 2001:10::/28 | Iganenud (ORCHID) | RFC 4843 | Ei |
| 2001:20::/28 | ORCHIDv2 | RFC 7343 | Jah |
| 2002::/16 | 6to4 | RFC 3056 | Ei |
| 3fff::/20 | Dokumentatsioon | RFC 9637 | Ei |
| 5f00::/16 | Segmendimarsruutimise (SRv6) SID-id | RFC 9602 | Ei |
| fc00::/7 | Unikaalne kohalik | RFC 4193 | Ei |
| fe80::/10 | Lingikohalik unicast | RFC 4291 | Ei |
| ff00::/8 | Multisaade | RFC 4291 | Ei |
Kahe protokolli kasutus ja kuidas see sait mõlemad aadressid tuvastab
Brauser ühendub korraga ühe aadressiperekonna kaudu. Kui mõlemad töötavad, eelistab see tavaliselt IPv6-t (Happy Eyeballs, RFC 8305). Et näidata sulle mõlemat aadressi, küsib ipaddress.ee sinu brauserilt kahte lisahostinime: üht, millel on ainult IPv4 (A) kirje, ja teist, millel on ainult IPv6 (AAAA) kirje. See, mida kumbki näeb, on sinu aadress selle perekonna jaoks. Kui IPv6-päring ebaõnnestub, pole sinu ühendusel töötavat IPv6-t.
Korduma kippuvad küsimused
- Kuidas teada, kas mul on IPv6?
- Ava selle saidi avaleht. Kui näidatakse IPv6-aadressi — kas põhiaadressina või IPv6 real —, toetab sinu ühendus IPv6-t.
- Kas IPv6 on kiirem kui IPv4?
- Iseenesest mitte, kuid võib olla: IPv6-liiklus väldib sageli operaatori tasemel NAT-i, mis eemaldab ühe sammu ja olekupõhise kitsaskoha.
- Kas IPv6 puhul on tulemüüri endiselt vaja?
- Jah. Ilma NAT-ita on seadmetel globaalselt marsruuditavad aadressid; olekupõhine tulemüür, mis blokeerib soovimatu sissetuleva liikluse, annab kaitse, mida NAT pakkus kaudselt.
- Miks mu IPv6-aadress pidevalt muutub?
- Privaatsuslaiendused (RFC 8981) loovad ajutisi liidese identifikaatoreid, mis vahetuvad, et sinu aadressi ei saaks kasutada seadme jälgimiseks eri võrkudes. /64-prefiks jääb tavaliselt samaks.