Liigu sisu juurde
ipaddress.ee

IPv6 lahti seletatud

128 bitti kuueteistkümnendsüsteemis, ruumiga igale seadmele, mis kunagi ühendub. Nii neid loetakse.

Otsi IPv6-aadressi

Miks IPv6 on olemas

IPv6 (RFC 8200) kavandati 1990. aastatel, kui sai selgeks, et IPv4 4,3 miljardit aadressi saavad otsa. IPv6-aadressis on 128 bitti: 2¹²⁸ ehk umbes 3,4 × 10³⁸ aadressi. Oluline pole arvu suurus, vaid see, et iga võrk saab nii palju ruumi, kui vajab, ja igal seadmel saab taas olla globaalselt kättesaadav aadress — ilma NAT-ita.

IPv6 ei ole IPv4 uuendus; need kaks protokolli töötavad kõrvuti (dual stack). Tänapäeval kasutab suur ja kasvav osa suurte teenuste liiklusest IPv6-t, eriti mobiilsidevõrkudes.

Kirjaviis: kuueteistkümnendrühmad

IPv6-aadress kirjutatakse kaheksa neljakohalise kuueteistkümnendrühmana, mis on eraldatud koolonitega:

2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329

Iga rühm on 16 bitti. Kuueteistkümnendnumbrid on 0–9 ja a–f; tähtede suurus pole oluline, kuid tavaks on kirjutada väiketähtedega.

Lühendamise reeglid

Pikad nullide jadad on tavalised, seepärast on olemas kaks lühendamisreeglit (RFC 4291) ja RFC 5952 määrab ühe õige viisi nende rakendamiseks:

  1. Jäta igas rühmas eesolevad nullid ära: 0db8 → db8, 0042 → 42, 0000 → 0.
  2. Asenda üks järjestikuste nullrühmade jada märgiga :: — pikim jada, võrdse pikkuse korral esimene, ja ainult siis, kui see katab vähemalt kaks rühma. See võib esineda ainult korra, muidu oleks aadress mitmetähenduslik.

Seega muutub 2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:8329 kujule 2001:db8::ff00:42:8329. Tagasisilmuse aadress 0:0:0:0:0:0:0:1 on ::1 ja määramata aadress on lihtsalt ::.

Proovi allolevas uurijas mis tahes aadressi — see näitab täis- ja kanoonilist kuju kõrvuti.

Täiskuju

2001
marsruutimine
0db8
marsruutimine
0000
marsruutimine
0000
alamvõrk
0000
liides
ff00
liides
0042
liides
8329
liides

Lühikuju

2001:db8::ff00:42:8329

Ulatus: Eriotstarbeline · Dokumentatsioon (2001:db8::/32)

Prefiksid ja /64

IPv6 kasutab CIDR-kirjaviisi nagu IPv4. Tüüpiline globaalne unicast-aadress jaguneb nii:

  • Marsruutimisprefiks (tavaliselt /48 või /56) — teenusepakkuja annab selle asukohale.
  • Alamvõrgu ID — bitid kuni /64-ni, mis nummerdavad asukoha võrke. /48-võrku mahub 65 536 alamvõrku.
  • Liidese identifikaator (viimased 64 bitti) — tähistab seadet selle võrgus.

Üksik kohtvõrk on peaaegu alati /64. Sellele toetub olekuta automaatne aadressihäälestus (SLAAC): seadmed valivad oma liidese identifikaatori ise, tänapäeval privaatsuse huvides juhuslikult (RFC 8981), ja vahetavad seda regulaarselt.

Aadressitüübid, millega kokku puutud

  • Globaalne unicast 2000::/3 — avalikud, marsruuditavad aadressid.
  • Lingikohalik fe80::/10 — see on igal IPv6-liidesel; kehtib ainult kohalikul lingil ja seda kasutatakse naabrite avastamiseks ning marsruutimisprotokollides.
  • Unikaalne kohalik fc00::/7 (praktikas fd00::/8) — privaataadresside IPv6-vaste (RFC 4193).
  • Multisaade ff00::/8 — IPv6-s pole levisaadet; selle asendavad multisaate rühmad.
  • Tagasisilmus ::1 ja määramata ::.
  • IPv4-ga vastendatud ::ffff:0:0/96 — nii esitab IPv6-tarkvara IPv4-partnereid, nt ::ffff:192.0.2.1.
  • Dokumentatsioon 2001:db8::/32 ja 3fff::/20 — näidete jaoks, nagu sellel lehel.

IPv6 eriotstarbelised plokid

Reserveeritud IPv6-plokkide täielik loend, koostatud IANA registrist, mida selle saidi liigitaja kasutab:

PlokkOtstarveViideGlobaalselt kättesaadav
::/128Määramata aadressRFC 4291Ei
::1/128Tagasisilmuse aadressRFC 4291Ei
::ffff:0:0/96IPv4-ga vastendatud aadressRFC 4291Ei
64:ff9b::/96IPv4–IPv6 tõlkimine (NAT64)RFC 6052Jah
64:ff9b:1::/48Kohalik IPv4/IPv6 tõlkimineRFC 8215Ei
100::/64Ainult äraviskamiseks mõeldud plokkRFC 6666Ei
2001::/32TEREDORFC 4380Ei
2001:2::/48VõrdlustestidRFC 5180Ei
2001:db8::/32DokumentatsioonRFC 3849Ei
2001:10::/28Iganenud (ORCHID)RFC 4843Ei
2001:20::/28ORCHIDv2RFC 7343Jah
2002::/166to4RFC 3056Ei
3fff::/20DokumentatsioonRFC 9637Ei
5f00::/16Segmendimarsruutimise (SRv6) SID-idRFC 9602Ei
fc00::/7Unikaalne kohalikRFC 4193Ei
fe80::/10Lingikohalik unicastRFC 4291Ei
ff00::/8MultisaadeRFC 4291Ei

Kahe protokolli kasutus ja kuidas see sait mõlemad aadressid tuvastab

Brauser ühendub korraga ühe aadressiperekonna kaudu. Kui mõlemad töötavad, eelistab see tavaliselt IPv6-t (Happy Eyeballs, RFC 8305). Et näidata sulle mõlemat aadressi, küsib ipaddress.ee sinu brauserilt kahte lisahostinime: üht, millel on ainult IPv4 (A) kirje, ja teist, millel on ainult IPv6 (AAAA) kirje. See, mida kumbki näeb, on sinu aadress selle perekonna jaoks. Kui IPv6-päring ebaõnnestub, pole sinu ühendusel töötavat IPv6-t.

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas teada, kas mul on IPv6?
Ava selle saidi avaleht. Kui näidatakse IPv6-aadressi — kas põhiaadressina või IPv6 real —, toetab sinu ühendus IPv6-t.
Kas IPv6 on kiirem kui IPv4?
Iseenesest mitte, kuid võib olla: IPv6-liiklus väldib sageli operaatori tasemel NAT-i, mis eemaldab ühe sammu ja olekupõhise kitsaskoha.
Kas IPv6 puhul on tulemüüri endiselt vaja?
Jah. Ilma NAT-ita on seadmetel globaalselt marsruuditavad aadressid; olekupõhine tulemüür, mis blokeerib soovimatu sissetuleva liikluse, annab kaitse, mida NAT pakkus kaudselt.
Miks mu IPv6-aadress pidevalt muutub?
Privaatsuslaiendused (RFC 8981) loovad ajutisi liidese identifikaatoreid, mis vahetuvad, et sinu aadressi ei saaks kasutada seadme jälgimiseks eri võrkudes. /64-prefiks jääb tavaliselt samaks.